Peagi algava jõulukuu sissejuhatusena on paslik ka minu mõte FotoKunstiAlguse üheksanda kuu kokkuvõttena, mis seekordselt ei ole seotud hoopiski mitte fotovarustuse või -teooriaga. See on hoopis mõte sellest, et inimesed on nii head. Nii palju on laekunud häid soovitusi ja linke, kust ühte või teist asja leida võiks ning ka kriitikat on väga kasulik lugeda, ise lihtsalt ei pane ja tegelikult ei oskagi osasid asju tähele panna.

Olen kuulnud osasid väitmas, nagu olevat majanduskriis paljusid inimesi muutnud paremateks, sest rasked ajad ei jäta ruumi ülbusele ja isekusele. Ka on enam aega märgata, mis ümberringi toimub ja tähele panna teisi inimesi. Võib-olla see on nii, kuid üldiselt arvan, et enamikku ei mõjuta sellised välised asjad. Paljud lihtsalt arvestavad sellega, et headusega jõuab kaugemale! Ka mulle tundub, et asjad on lõputus ringluses, nii ka head mõtted, head sõnad, heateod jne jne, mis mingil õigel hetkel jõuavad tagasi nende omanike juurde.

Näiteks meenub mulle paari aasta tagune aeg, kui ma sattusin ehituspoodi korteri ehitajalt saadud loetelu vajalikest asjadest näpus. Ootasin kannatlikult oma aega, et jõuda müüja jutule, seljataga veel mõned inimesed. Otse töölt tulnuna kõrgete kontsade, seeliku ja kasukaga ma ilmseltgelt ei sobinud konteksti. Seda oli ju kõigile näha. Ühteteist ma muidugi tean ehitusmaailmast, kuid spetsiifiline list asjadest ajas ikka segadusse küll. Ma ei saanud konsultandilt päris selget vastust, milliseid asju täpselt ehitaja mõelnud oli ja kõik seljatagused seda ka kuulsid. Seadsin sammud siiski viidatud riiuli vahele, et ahh, küll ikka leian.

Jõudsin siis kohale ja mulle oli järgenud mees, kes oli järjekorra kohast loobunud, et mulle öelda: “Näen, et Te vist ei satu siia poodi just sageli ja sellepärast pidasin vajalikuks öelda, helistage oma ehitajale ja küsige täpselt üle, milliseid asju ta tahab, muidu kulutate niisama raha ja peate pärast veel aega ka kulutama, et tagasi tulla asju ringi vahetama!” Huvitav, kas ring on saanud täis … loodame!