Enne veel kui muljed Lõuna-Taist kustuma hakkavad panen naerusuud kirja:
Lõuna-Tai rannad ja spad – selle piirkonna külastamiseks oleks kõige mõttekam teekond järgmine: võta Eestist edasi-tagasi lend Phuketi, kohale jõudes kohe laevaga edasi Railay‘sse ja veeda seal hea mitu-mitu päeva spades ja rannas, jäta seejuures esialgu vahele Krabi (liiga palju turiste), sinna võid sõita päevaks shoppama, sest näiteks Ao Nangi tänavakaubandus on rikkalik. Paadiga on sinna 2 km, paat väljub siis kui 8 inimest on koos. Mul muidugi vedas, peale mind saabus kaabuga härra, kellel oli kohe vaja Ao Nangi saada ja ta oli nõus kogu paadi kinni maksma. Ei pidanudki ootama:)
Railay on muidu väike poolsaar, kuid üllatuslikult mitmekesine. Vaid natuke eemal on lahe boheemlaslik rand Tonsai, kus seljakotimehed isegi telikidega ööbisid näiteks, mangroovipoolses rannas leidub huvitavaid ööbimis- ja söögikohti. Mina sattusin natuke peenemasse kohta. Päiksevarju otsides istusin ühte sohvabaari ja selgus, et tegemist oli spa-hotelliga, no oli muljet avaldav ikka küll. Nagu ikka sealkandi spad. Kui aga peaks igav hakkama, siis saab Railay’st võtta paadi ja lasta end viia päevaks ka inimtühjale rannale mõnel silmapiiril oleval saarel, maksis ca 1000 bahti.
Railay’st võiks võtta laeva Ko Lantasse, kus võiks pakid maha panna ja rentida näiteks motorolleri ja sellega saarel ringi kimada. Lisaks saaks teha päevaseid laevasõite nt Ko Phi-Phisse või mõnele muule väiksemale saarele. Ko Phi-Phi on muidugi selline koht, kuhu kõik Phuketi turistid suunatakse, seega tegemist on massikohaga, seda enam, et The Beach ja James Bondi üks osadest on sealkandis filmitud. Ko Phi-Phi hindades kajastub kogu see kuulsusrikkus muidugi ka.
Ja otse loomulikult saab igal pool võtta sõitu elevantidega, džunglis matkata, ahve sööta jne jne. Ei tea, mis värk neil tailastel nende ahvidega on, aga ahvide koolituskeskusi oli igas linnas kohe ikka mitu-mitu:)
Ja kui siis veel aega ja tahtmist on siis võiks mõelda Andamani merest Tai lahe saartele siirdumist, seda siis läbi Surat Thani. Näiteks võiks minna Ko Pha Ngani saarele. Ko Pha Ngani kõrval on veel ka natuke suurem, aga palju enam turistikam Ko Samui või siis palju väiksem Ko Tao. Juba Ko Pha Nganile jõudes andis tunda mingi jama, sest taksojuhid olid kokku leppinud saarel kehtivad hinnad, mis ei vastanud üldse kohe tegelikule hinnatasemele ja seda eriti olukorras, kus erinevad põntsud Tai tursimile veel selgesti turistide vähesuse näol tunda andsid.
Seega: Phuket-Railay-Krabi (nt Ao Nang)-Ko Lanta-Ko Phi-Phi ja teised väiksed saared-(lisaks nt ka Ko Pha Ngan või Ko Samui).
Üllatuslik Bangkok – infrastruktuur, jõetransport ja turud. Ei oleks osanud nii palju huvitavat oodata. Alustuseks lennujaam, seejärel mitmetasandiline teedeinfra ning siis veel ülikiirelt ja oskuslikult toimiv jõetransport paadibussidena. Sõitsime niisama kümmekond peatust edasi-tagasi jõel, jälgides paatbusside manööverdamisoskust, ja valisime mõned turud läbijalutamiseks, sattusime hiinalinna. Tahtsime osta puidust käsitsi nikerdatud seinaplaati, aga jääb järgmiseks korraks…
:) Head hinnad - mis see kurss meil nüüd oligi, et kohalikud hinnad jagad laias laastus kolmega (1 baht = 0.33 krooni) ja nii maksabki taldrikutäis krevette 10, mereandidest pungil supp 30, üks ananass 7, üks öö hotellis 200 krooni jne jne.
Head inimesed – Inimesed on tõesti lahked, kas on see nüüd valdavast usust, budismist, igatahes pole ma varem kohanud olukorda, kus mul oli liiga suur rahatäht ja müüja arvas, et ma võiksin maksta siis, kui ma näiteks pärast päeva jooksul temast mööda jalutan ja tal on tagasi anda.
Head ilmad – no mis saab olla ühele eestlasele vastuvõetavam kui 37 kraadi, päike ja mõnus tuul. Parim aeg selliste ilmade saamiseks peaks Lõuna-Tais olema novembrist kuni veebruarini. Päris huvitav oli lugeda SMSe Eestist: “Tere, meil siin -24…”
Nämm-nämm puuviljad – Puuviljaturu otsimisega tuli küll natuke vaeva näha, aga nägigi igas kohas rohkem ümbrust ka. Ma nimelt eelistan puuvilju otse turult hankida, mitte hotellis pakutavaga rahulduda. Hetkel olid kõige magusamad ananassid.
Tai köök – avastasime vähemalt ühe maitsetaime, mida võiks edaspidi kasutada, kui aasia söögid plaanis. Nimelt siis sidrunhein. Ühtlasi tasuks kaalumist järgmisel korral Aasia poole sattudes osalemine mõnel kohalikul kokakursusel. Selle kandi köök on ikka midagi erakordselt head peab ütlema!
4 kommentaari
Hästi vahva blogi Sul, juhtusin lugema.. Ma olen ise korra Tais käinud.. sealne saarestik ja sinine vesi ja kuldkollased liivad jätavad unustamatu mulje. Ja vesi on nii soe, nii soe.. Mul tuli kohe tuju kuhugile reisida või vähemalt teha plaane:)
Tänud! Viimasel ajal pole jõudnud ainult kirjutada midagi siia:)
Mainin ka, et väga lahe blogi! Eriti põnev on lugeda Su Tai elamusi samade paikade kohta, kus ma isegi käisin just selle aasta jaanuaris. Me olime vist Tais peaaegu, et ühel ajal ja ühes kohas! Maailm on väike…
Tai on lahe jah, mulle ka täitsa meeldis:)