Oi kurja olukorda, kus eredas valguses pildistad ja pildistad ning hiljem toavalgusesse jõudes selgub, et kõik pildid on kas ala- või ülesäritusega. Väljas seda lihtsalt ei olnud võimalik näha. Tagasi pildistama aga pole üldiselt, näiteks reisidel, võimalik minna… Selliste olukordade vältimiseks ei tohi unustada kontrollida iga klõpsu järel foto säritust ja olemust, aga ka kontrasti kajastavat histogrammi. Otsustasin teise EestiFoto fotokooli loengu tulemusena olulisema üles märkida. Loengukonspektile lisaks leidsin kasulikku veel siin ja siin ning siin.
Histogramm näitab x-,y-teljel erinevate väärtustega (heledusega) pikslite osakaalu fotol mustvalges skaalas. Graafiku vasakus servas on info foto tumeduse (shadows), paremas servas heleduse (highlights) kohta. Keskmised toonid (midtones) on keskel. Seega esimene toon vasakul on must (0) ja viimane paremal on valge (255) toon. Mõned kaamerad kasutavad RGB, millel on eraldi kolme värvi graafkud, teised Lumonocity histogramme.
RGB histogrammi 256 tooni on saadud nii, et iga fotopiksli värv on arvutatud teatud viisil põhivärvusi punast, rohelist ja sinist (RGB – Red, Green, Blue) kombineerides, võtmata seejuures arvesse, kas värvid tulid samast pikslist või mitte. Iga selliselt saadud värv saab omada heleduse väärtust vahemikus 0 kuni 255. RGB histogramm saadaksegi, kui arvuti loendab kokku kõik ühe heleduse väärtusega pikslid mustvalgeks muudetud fotol .
Luminocity histogramm on RGB-ga võrreldes täpsem, kuna sellel on iga piksel arvutatud nii, et see kajastab just selles pikslis esineva kolme värvi kaalutud keskmisel põhinevat heledust. Eeldatakse, et roheline esindab 59% tajutud heledusest, punane 30% ja sinine 11%. Kogu selle protsessi juures säilitab Luminosity info iga värvi piksli asukoha kohta. Lisaks võtab arvesse asjaolu, et inimsilm on rohelise valguse suhtes tundlikum kui punase või sinise suhtes. Sellepärast kirjledabki rohelise graafik kõige lähedasemalt kogu värvilise foto heleduste jaotust. Mida intensiivsemad ja puhtamad värvid, seda erinevamad on RGB ja Luminosity histogrammid. Erinevate värvide histogrammid kirjeldavad aga heleduste jaotust konkreetse värvi osas.
Aga loomulikult tahaks ju kõige selle peale teada ja meelde jätta, milline peab üks “õige” histogramm olema. Täpseid kriteeriume selleks aga pole. Oleneb olukorrast! Öisel pildil on loogiline, et valitsevad tumedad toonid puuduvad päris valged, mõnel heledates toonides fotol võivad omakorda puududa täiesti mustad ja täiesti valged toonid. Oleneb ka sellest, millist histogrammi vaadata ja mida seal vaadata.
“Õige” säritusega foto RGB histogrammi graafik on koondunud keskossa nagu mägi, millel on mitmeid tippe, tumedamad ja heledamad toonid vähenevad ühtlaselt äärte suunas. Lisaks on histogramm kogu ulatuses kaetud, ei ole “auke” ning graafik algab x- ja y-telje ristumiskohast ning lõpeb paremas ääres. Alasäritusele viitab koondumine vasakule, aga samas pigem ikka keskele (st ei ole Low Key foto, kus enamus toone on tumedas tsoonis) ja heledad toonid puuduvad üldse. Ülesärituse puhul olukord vastupidine, v.a High Key foto. Vähesele kontrastsusele viitab kitsas histogramm (näiteks udus tehtud foto), lai omakorda suurele kontrastsusele (ühetaolisel fotol näiteks tulevad sellisel juhul välja tekstuur ja sügavamad varjud).
Luminosity histogramm näitab aga sama foto puhul RGB histogrammist hoopis teist tulemust. Näiteks allolevad graafikud (allikas siin). Need on saadud hästi lihtsalt fotolt, kus on ainult rohelised, sinised ja punased toonid. Luminosity graafikul pole probleemiks heledate ja päris mustade toonide täielik puudumine.
