Head uut aastat!

jaanuar 1, 2010 kirjutas Külli Kraner

Igasugused meilid saada-see-meil-kümnele-sõbrale-edasi ei ole just midagi, mis korda läheks, kuid mõned head aastad tagasi sain umbes alloleva sisuga kirja, mida võib ikka uue aasta alguses üle vaadata-mõelda:

Kujutle, et on olemas pank, mis saadab su arvele iga päev 86.400 krooni. Arve tühjendatakse igal õhtul, hoolimata sellest kas oled raha ära kasutanud või  mitte. Mida sa teeksid? Loomulikult võtaksid kõik raha juba hommikul välja!

Igal ühel meist on selline pank. Selle panga nimi on AEG. Igal hommikul saadetakse su arvele 86.400 sekundit. Igal ööl arve tühjendatakse. Hoolimata sellest, kuidas ja kas oled neid sekundeid kasutanud. Sellele arvele ei saa korjata sääste, ega seda ei või ületada. Iga päev avab pank su jaoks uue arve. Öösiti see jälle tühjeneb. Kui sa ei ole oma summat kasutanud, on kaotus pöördumatu. Ei ole võimalik jätta pisut homseks, sa pead kasutama antut just täna. Investeeri targalt, nii et saaksid selle summa eest võimalikult palju õnne, tervist ning edu.

Hinda ja naudi iga hetke, eriti veel neid, mida saad veeta koos lähedastega, püüa mällu sooje tundeid, mõnusaid olemisi, kaasnevaid lõhnu!

Head uut 2010. aastat!

Meeleolufotod Lõuna-Taist

detsember 30, 2009 kirjutas Külli Kraner

Foto 25: Paadid päikseloojangus

detsember 30, 2009 kirjutas Külli Kraner

Foto 24: Lihtsalt rand

detsember 29, 2009 kirjutas Külli Kraner

Foto 23: Rannas

detsember 27, 2009 kirjutas Külli Kraner

Foto 22: Öö linnas

detsember 27, 2009 kirjutas Külli Kraner

Foto 21: Talv

detsember 27, 2009 kirjutas Külli Kraner

Seljakotimõtteid

detsember 23, 2009 kirjutas Külli Kraner

No mida ma oskan öelda seljakotiga reisimise kohta?! Kaks sellist reisi on nüüd seljataga ja panen mõned asjad kirja, et järgmisel korral neid asju ei unustaks:

1. Vähem on parem – seekord kaalus mu kott ca 5 kg, kuid selgus siiski, et ma ei jaksanud seda tassida. Või õigemini see ei oleks olnud hea. Igasugu kleitide ja seelikute pealt annab järgmisel korral kõvasti kokku hoida. Palju muidugi kaalub ka igasugune kosmeetika, kasutasin küll 5-50 ml tuube-topsikuid, sest kaheks-kolmeks nädalaks piisab täiesti sellistest kogustest, v.a nöovesi ja päiksekreem. Ja muidugi raamatud, neid ei pea nii palju nüüd ka kaasa võtma.

2. Mõtle vihmale ka - senini pole arvestanud võimalusega, et mis siis saab, kui sajab. Õnneks on ka läinud selles osas hästi:) Järgmisel korral võta kaasa kotile vihmakaitse ja endale vihmakeep. Seekord hullult vedasi, vihm jäi järgi siis, kui just vaja oli ja ma ei olnud ka vaimselt valmis vihmaks, kuid järgmisel korral see ei pruugi nii enam minna.

3. iPhone … no good, no good – vaatamata sellele, et Tai üllatas paljudes kohtades vaba Wifiga, tekkis paaril korral olukord, et iPhone hangub nagu vahel harva temaga juhtuda võib ja seda miskipärast ikka siis kui olla Eestist ära. Sellisel juhul aidanuks tõenöoliselt vaid arvutga ühendamine.

4. Ole valmis plaaniks B – kui rongis või bussis pole sobivasse klassi pileteid, siis on hea omada teist plaani või see kohapeal välja mõelda. Ei ole ju vahet, kas suundud esmalt ühes suunas või siis hoopis-hoopis teises suunas.

5. Hoia ootused mõõdukal tasemel => (reaalsus/ootused)-1 – Lonely Planet ja ka mingid levinud teatud maade must to do listid võivad kohati laastavalt mõjuda, sest need soovitused on seotud massides turistidega enamasti.

6. Prussakad ja muud pudulojused – neid ikka liigub ringi ja prussakat pole vaja kohe maha lüüa, kui ta näiteks rongis välja ilmub, ja sellega kohalike halvakspandav pilk teenida:) Rotid ju ka ei tee midagi, lihtsalt siblivad ringi ja ajavad omi asju. Aga koerad olid Tais küll ennast täis, võtsid rannas aga kellegi kõrvale kambaga koha ja nii neist ei saadudki lahti, vaat, et isegi urisesid. Selles osas oli seal ikka kord majast ära küll. Vietanamis nii ikka asjad ei käi ilmselt…

7. Universaalne hõlst kaasa – endale üllatuseks olin seekord kaasa võtnud esialgu salli eesmägiga hõlsti, kuid reisi jooksul sai sellest kord seelik, kord rannakleit, kord istumiseks hea alus, kord tekk külmas bussis jne. Vaata, et sa seda järgmine kord maha ei unusta!

8. Võrkkiik – kust leiaks ühe matkamehe võrkkiige, mis oleks kokkupakituna maksimaalsete mõõtudega 15×20 cm, kaaluks 800 g ja millel oleks moskiito võrk ka? Nägin ühel rännumehel sellist ja hiilgama hea oleks ju ükskõik kus võrkkiik üles seada ja ookeani ääres lebotada. Uuri asja!

9. Reisil olgu pealik – nii hea on, kui reisid kellegagi, kes teab, kuhu minema peab ja mida vaatama peab. Hea on lasta ennast üllatada ägedate kohtadega!

Kuidas valida fotoka lisavälku?! Nikon SB-600, Metz 48 AF-1, Metz 58 AF-1 …

detsember 5, 2009 kirjutas Külli Kraner

Mõningase tutkimise järel olen jõudnud lisavägu osas selekteerida välja põhjalikumaks analüüsiks järgmised välklambid: Nikon SB-600, Metz 48 AF-1 ja Metz 58 AF-1 Digital Nikonile.

Peamiselt lugesin Metz vs Nikon kohta siit (Metz 58 vs SB-900) ja siitNikon vs Nikon ehk SB-400, SB-600, SB-800 ja SB-900 kohta siit, Metz vs Metz osas oli heaks abimeheks tootja koduleht.

   

Allikad: (SB-600) Nikon.com,  (vastavalt Metz 58 AF-1 ja 48-AF-1) Metz.com

Esialgu tundub, et valituks osutub SB-600, kuid natuke peaks lugema tehniliste omaduste ja ka praktikute arvamuste kohta lisaks.

Katsetused sisevälguga

detsember 4, 2009 kirjutas Külli Kraner

Tegin mõned katsetused sisevälgu võimalustest.

Esimesel pildil ei ole välku kasutatud, teisel sisevälk, kolmandal sisevälk lisatarvikuid kasutades (märkmepaber nimelt siis).

Esimene foto annab päris loomulikult edasi seda, mida pildistasin. Pilt pole aga terav, sest vaatamata toas olevatele 4×100 W lampidele ei olnud valgust siiski piisavalt, säriaeg on seetõttu liiga pikaks seatud, ISO tundlikkuse suurendamine oleks teralisust veelgi suurendanud. Statiivi aga ei ole mõtet igaks puhuks välja tarida, eriti niisama üritustel. Ühesõnaga olukord, kus oleks vaja välku.

Teisel fotol on kasutatud otsest välku ja see näebki välja nagu oleks välku kasutatud:), mis valgustab muud valgusallikad üle, tekitab peegeldusi ja jätab tasapinnalise mulje, sest varje pea polegi, ainus vari, mis tekib on kujutuse taga. Tahaks välgupead pöörata mõnele suuremale valgust peegeldavale pinnale, no aga ei saa ju…

Kolmandal fotol üritasin võtta maksimumi sisevägust lisavahenditega, sest muul moel pole võimalik välgu valgust suunata objektile mitte otse peale langemast ja pehmendada välgu intensiivsust. Ülalt tuleb valgus jätab loomulikuma mulje,  natuke suuremalt pinnalt tulev valgus võiks ka vähendada üliheledat ala ja tumedaid varje. Peab aga ütlema, et midagi head välja ei tulnud. Seega lisavälku oleks vaja küll. M.o.t.t.