Posts Tagged ‘Eesti’

Foto 31: Rada lumel

veebruar 23, 2010

Foto 30: Jäälilled

veebruar 12, 2010

Foto 29: Lumine

jaanuar 19, 2010

Foto 21: Talv

detsember 27, 2009

Toonoja foto- ja seenematk

august 23, 2009

Kuresoosse

Hea, kui sul on keegi, kes aeg-ajalt kibeleb ära, kuskile, kus oleks rahu ja vaikus ja puuduvad kõiksugu tänapäeva mugavused. Mina kui TÜs välja õppinud geograaf, kõva matkasell-telkija olen alati peale mõneajalist veenmist valmis kaasa lööma. Nali-naljaks:) Üldiselt ma tõesti ei armasta väga matkata, kuid mõned korrad aastas on see siiski juhtnud ja nii ka möödunud nädalavahetusel. Rõõm oli suur!

Rabaveest kohvi ja tagasi tulles prügi kõik kaasa

Matka eesmärgiks oli jõuda Kuresoo raba Toonoja külla. Arvestades seda, et kõik tuli ise kaasa tassida, olid seljakotid päris rasked. Kristjan tassis kõigele lisaks veel ka telki ja vett. Kuigi tegelikult tuli väga maitsev kohv ka rabaveest. Tagasi tulles olid kotid õnneks märksa kergemad.

Osad oli fotoinimesed ja osad seeneinimesed

Loomulikult oli minu eesmärgiks pilte teha, osad seevastu panid aga silma juba teel sihtpunkti peale kukeseentele, mis tagasiteel ära korjasime. Teised ärgitasid aga kõiki mustikaid sööma. Kolmandad nautisid lihtsalt loodust laskmata ennast segada mustikatest või seentest. Niimoodi me siis seal kogu aeg peatusi tegimegi, jutustasime ja naersime.

Ööbimine Mardi talus

Lõppsihtkohta Toonoja Mardi tallu jõudes, sai supipott kohe tulele pandud ja järgnes töö sektsioonides - kes mässas telgiga, kes pildistas, kes uuris niisama ümbrust ja taluhoonet, kes kohendas lõket jne. 

Infostendidelt selgus, et Toonaoja kandis elati ilmselt juba muinasajal. Muust ilmast rabaga ära lõigatud Mardi talus tehti kõike ise, ka vesiveski oli leivajahu tarvis perepojad valmis ehitanud. Poest võidi ilmselt ainult soola tuua. Viimane inimene kolis Toonojalt 80-ndate lõpus, kuna ilmselgelt käis vanainimesele üle jõu eluks vajaliku transportimine läbi raba. Täna oleks võimalik tahtmise korral sellistesse kohtadesse tagasi kolida. Elul oleks hoopis teine hingamine.

Tulles tagasi reaalsematesse teemadesse, selgus, et minu varustuse nõrgimaks lüliks olid osutunud jalavarjud ja jalgu kaunistasid suured vesivillid. Muus osas olime kõik väga hästi varustatud, nagu oleks tõesti tegemist matkasellidega.