Tag Archives: jutud
Lõuna-Tai :)
Enne veel kui muljed Lõuna-Taist kustuma hakkavad panen naerusuud kirja:
Lõuna-Tai rannad ja spad – selle piirkonna külastamiseks oleks kõige mõttekam teekond järgmine: võta Eestist edasi-tagasi lend Phuketi, kohale jõudes kohe laevaga edasi Railay‘sse ja veeda seal hea mitu-mitu päeva spades ja rannas, jäta seejuures esialgu vahele Krabi (liiga palju turiste), sinna võid sõita päevaks shoppama, sest näiteks Ao Nangi tänavakaubandus on rikkalik. Paadiga on sinna 2 km, paat väljub siis kui 8 inimest on koos. Mul muidugi vedas, peale mind saabus kaabuga härra, kellel oli kohe vaja Ao Nangi saada ja ta oli nõus kogu paadi kinni maksma. Ei pidanudki ootama:)
Head uut aastat!
Igasugused meilid saada-see-meil-kümnele-sõbrale-edasi ei ole just midagi, mis korda läheks, kuid mõned head aastad tagasi sain umbes alloleva sisuga kirja, mida võib ikka uue aasta alguses üle vaadata-mõelda:
Kujutle, et on olemas pank, mis saadab su arvele iga päev 86.400 krooni. Arve tühjendatakse igal õhtul, hoolimata sellest kas oled raha ära kasutanud või mitte. Mida sa teeksid? Loomulikult võtaksid kõik raha juba hommikul välja!
Igal ühel meist on selline pank. Selle panga nimi on AEG. Igal hommikul saadetakse su arvele 86.400 sekundit. Igal ööl arve tühjendatakse. Hoolimata sellest, kuidas ja kas oled neid sekundeid kasutanud. Sellele arvele ei saa korjata sääste, ega seda ei või ületada. Iga päev avab pank su jaoks uue arve. Öösiti see jälle tühjeneb. Kui sa ei ole oma summat kasutanud, on kaotus pöördumatu. Ei ole võimalik jätta pisut homseks, sa pead kasutama antut just täna. Investeeri targalt, nii et saaksid selle summa eest võimalikult palju õnne, tervist ning edu.
Hinda ja naudi iga hetke, eriti veel neid, mida saad veeta koos lähedastega, püüa mällu sooje tundeid, mõnusaid olemisi, kaasnevaid lõhnu!
Head uut 2010. aastat!
Seljakotimõtteid
No mida ma oskan öelda seljakotiga reisimise kohta?! Kaks sellist reisi on nüüd seljataga ja panen mõned asjad kirja, et järgmisel korral neid asju ei unustaks:
1. Vähem on parem – seekord kaalus mu kott ca 5 kg, kuid selgus siiski, et ma ei jaksanud seda tassida. Või õigemini see ei oleks olnud hea. Igasugu kleitide ja seelikute pealt annab järgmisel korral kõvasti kokku hoida. Palju muidugi kaalub ka igasugune kosmeetika, kasutasin küll 5-50 ml tuube-topsikuid, sest kaheks-kolmeks nädalaks piisab täiesti sellistest kogustest, v.a nöovesi ja päiksekreem. Ja muidugi raamatud, neid ei pea nii palju nüüd ka kaasa võtma.
2. Mõtle vihmale ka - senini pole arvestanud võimalusega, et mis siis saab, kui sajab. Õnneks on ka läinud selles osas hästi:) Järgmisel korral võta kaasa kotile vihmakaitse ja endale vihmakeep. Seekord hullult vedasi, vihm jäi järgi siis, kui just vaja oli ja ma ei olnud ka vaimselt valmis vihmaks, kuid järgmisel korral see ei pruugi nii enam minna.
3. iPhone … no good, no good – vaatamata sellele, et Tai üllatas paljudes kohtades vaba Wifiga, tekkis paaril korral olukord, et iPhone hangub nagu vahel harva temaga juhtuda võib ja seda miskipärast ikka siis kui olla Eestist ära. Sellisel juhul aidanuks tõenöoliselt vaid arvutga ühendamine.
4. Ole valmis plaaniks B – kui rongis või bussis pole sobivasse klassi pileteid, siis on hea omada teist plaani või see kohapeal välja mõelda. Ei ole ju vahet, kas suundud esmalt ühes suunas või siis hoopis-hoopis teises suunas.
5. Hoia ootused mõõdukal tasemel => (reaalsus/ootused)-1 – Lonely Planet ja ka mingid levinud teatud maade must to do listid võivad kohati laastavalt mõjuda, sest need soovitused on seotud massides turistidega enamasti.
6. Prussakad ja muud pudulojused – neid ikka liigub ringi ja prussakat pole vaja kohe maha lüüa, kui ta näiteks rongis välja ilmub, ja sellega kohalike halvakspandav pilk teenida:) Rotid ju ka ei tee midagi, lihtsalt siblivad ringi ja ajavad omi asju. Aga koerad olid Tais küll ennast täis, võtsid rannas aga kellegi kõrvale kambaga koha ja nii neist ei saadudki lahti, vaat, et isegi urisesid. Selles osas oli seal ikka kord majast ära küll. Vietanamis nii ikka asjad ei käi ilmselt…
7. Universaalne hõlst kaasa – endale üllatuseks olin seekord kaasa võtnud esialgu salli eesmägiga hõlsti, kuid reisi jooksul sai sellest kord seelik, kord rannakleit, kord istumiseks hea alus, kord tekk külmas bussis jne. Vaata, et sa seda järgmine kord maha ei unusta!
8. Võrkkiik – kust leiaks ühe matkamehe võrkkiige, mis oleks kokkupakituna maksimaalsete mõõtudega 15×20 cm, kaaluks 800 g ja millel oleks moskiito võrk ka? Nägin ühel rännumehel sellist ja hiilgama hea oleks ju ükskõik kus võrkkiik üles seada ja ookeani ääres lebotada. Uuri asja!
9. Reisil olgu pealik – nii hea on, kui reisid kellegagi, kes teab, kuhu minema peab ja mida vaatama peab. Hea on lasta ennast üllatada ägedate kohtadega!
Jõulueelne jutt
Peagi algava jõulukuu sissejuhatusena on paslik ka minu mõte FotoKunstiAlguse üheksanda kuu kokkuvõttena, mis seekordselt ei ole seotud hoopiski mitte fotovarustuse või -teooriaga. See on hoopis mõte sellest, et inimesed on nii head. Nii palju on laekunud häid soovitusi ja linke, kust ühte või teist asja leida võiks ning ka kriitikat on väga kasulik lugeda, ise lihtsalt ei pane ja tegelikult ei oskagi osasid asju tähele panna.
Olen kuulnud osasid väitmas, nagu olevat majanduskriis paljusid inimesi muutnud paremateks, sest rasked ajad ei jäta ruumi ülbusele ja isekusele. Ka on enam aega märgata, mis ümberringi toimub ja tähele panna teisi inimesi. Võib-olla see on nii, kuid üldiselt arvan, et enamikku ei mõjuta sellised välised asjad. Paljud lihtsalt arvestavad sellega, et headusega jõuab kaugemale! Ka mulle tundub, et asjad on lõputus ringluses, nii ka head mõtted, head sõnad, heateod jne jne, mis mingil õigel hetkel jõuavad tagasi nende omanike juurde.
Näiteks meenub mulle paari aasta tagune aeg, kui ma sattusin ehituspoodi korteri ehitajalt saadud loetelu vajalikest asjadest näpus. Ootasin kannatlikult oma aega, et jõuda müüja jutule, seljataga veel mõned inimesed. Otse töölt tulnuna kõrgete kontsade, seeliku ja kasukaga ma ilmseltgelt ei sobinud konteksti. Seda oli ju kõigile näha. Ühteteist ma muidugi tean ehitusmaailmast, kuid spetsiifiline list asjadest ajas ikka segadusse küll. Ma ei saanud konsultandilt päris selget vastust, milliseid asju täpselt ehitaja mõelnud oli ja kõik seljatagused seda ka kuulsid. Seadsin sammud siiski viidatud riiuli vahele, et ahh, küll ikka leian.
Jõudsin siis kohale ja mulle oli järgenud mees, kes oli järjekorra kohast loobunud, et mulle öelda: “Näen, et Te vist ei satu siia poodi just sageli ja sellepärast pidasin vajalikuks öelda, helistage oma ehitajale ja küsige täpselt üle, milliseid asju ta tahab, muidu kulutate niisama raha ja peate pärast veel aega ka kulutama, et tagasi tulla asju ringi vahetama!” Huvitav, kas ring on saanud täis … loodame!
Mõtle teisiti
Linnaplaneerimise hea näide Berliinist: “Pane taara prügikasti kõrvale!”. Väikse asi, kuid sellistest asjadest saavadki kokku suured. Mõistlik on ju arvestada nendega, kellel võib seda pudelit hädasti ehk tarvis minna.
Hea, et Berliinis elav Kadri sellele tähelepanu juhtis:)